Eelarveaasta ja maksumuudatused Hollandis

Iga maksumaksja ja eriti ettevõtja jaoks on oluline olla pidevalt kursis riigis toimuvate maksumuudatustega. Sellistest muudatustest saate eelnevalt teada, isegi kui need on ainult valitsuse plaanides. Selleks peab teil olema hea arusaam Hollandi seadusandliku ja eelarvemenetluse iseärasustest. Iga muudatus maksuvaldkonnas ulatub seadusandlikust algatusest, seaduseelnõust kuni seaduse allakirjutamiseni kuninga poolt ja seejärel selle avaldamiseni Staatsbladis.

Eelarvetsükkel ja eelarveaasta

Eelarvetsükkel on eelarve koostamise, arutamise ja vastuvõtmise protsess ning seejärel selle täitmise jälgimine. Eelarvetsükkel hõlmab kolme kalendriaastat. Ühe kalendriaasta jooksul segatakse kolm eelarvetsüklit. Eelkõige võivad parlamendile esitatavad eelarvedokumendid viidata möödunud, jooksvale või järgmisele aastale.

Kõige küllastunud eelarvetsükkel kevadel. Valitsus arutab järgmise aasta riigieelarve koostamise plaane. Vahepeal arutab Esindajatekoda* jooksvat eelarvet ja ka möödunud aasta aruandeid.

Eelarveaasta algus

Eelarveaasta algab 1. jaanuaril. Ministrid alustavad oma eelarvete täitmist ja astuvad esimesi samme järgmise aasta eelarve koostamiseks. Ministrid koostavad ka aastaaruandeid, mida hindab Hollandi raamatupidamiskohus.

Raamkiri – Kaderbrief

Rahandusminister esitab märtsi lõpus ja aprilli alguses valitsusele nn raamkirja, mis sisaldab tuleva aasta eelarve koostamise peamisi prioriteete ja põhimõtteid. Seejärel täpsustatakse eelarveplaane kevadsuve jooksul.

Raamkirja koostamiseks saab rahandusminister teavet kõikidelt ministeeriumitelt. Näiteks võivad nad vajada rohkem raha teatud ülesande täitmiseks ja vähem raha muuks otstarbeks. Samuti võivad nad uue plaani jaoks raha küsida. Lisaks võtab rahandusminister arvesse Hollandi majanduspoliitika analüüsi büroo (Centraal Planbureau, CPB) prognoose Hollandi majanduse arengu kohta. Raamkirja ei avalikustatud.

Aruandluspäev – Verantwoordingsdag

Rahandusminister esitab mai kolmandal kolmapäeval Esindajatekojale keskvalitsuse eelmise aasta majandusaasta aruande: spetsiaalses portfellis, nagu ka riigieelarve ja eelarvememorandum printsipäeval. Aastaaruanne näitab, mida valitsus on viimase aasta jooksul saavutanud, mida tehti ja mis see maksma läks.

Sel päeval esitab esindajatekojale aruande ka Hollandi kontrollikoja esimees. Parlamendiliikmed kontrollivad, kas eelarveid täidetakse õigesti. See on oluline hetk parlamentaarse kontrolli jaoks valitsuse töö üle. Arutelu majandusaasta finantsaruannete ja Hollandi Kontrollikoja aruannete üle toimub juuni keskel. Pärast debatte Esindajatekojas arutab senat ka aastaaruandeid – ministrid peavad aru andma mõlemale osariikide kindralkojale.

Kevadmemorandum – Voorjaarsnota

Valitsus esitab hiljemalt 1. juuniks parlamendile esialgse esitluse järgmise aasta plaanidest Voorjaarsnota-nimelises vahedokumendis. Samuti kirjeldatakse, kuidas kasvavad valitsemissektori tulud ja kulud, kuidas toimub jooksva aasta eelarve täitmine. Sellest dokumendist saate eelkõige tutvuda valitsuse järgmise aasta plaanidega..

Kevadmemorandumi arutelu parlamendis toimub juuni lõpus – juuli alguses, vahetult enne suvepuhkust. Kui ministeerium vajab rohkem raha, kui parlament on eraldanud, peab ta esitama "lisaeelarve seaduseelnõu". Kuid suuri muudatusi tehakse harva.

Printsipäev – Prinsjesdag

Seda iga-aastast püha tähistatakse septembri kolmandal teisipäeval ja tähistab parlamendiaasta algust. Monarh peab troonikõne (Troonrede) esindajatekoja ja senati ühiskoosolekul ning Rahandusminister tutvustab riigieelarvet ja eelarvememorandumit – valitsuse järgmise aasta eelarvepoliitika läbivaatamine.

Riigipeana peab kuningas Hollandi valitsuse nimel troonikõne. Oma kõnes tutvustab kuningas Hollandi asjade seisu ja valitsuse plaane tulevaks aastaks. "Kindralkonna liikmed," kõlavad avasõnad. Kuningas peab kõne, aga ta ei kirjuta seda ise: ministrid teevad seda. Iga minister annab oma panuse.

Pärast kõnet ja traditsioonilisi hüüdeid "Elagu kuningas, hurraa, hurraa, hurraa" lahkub kuningas. Esindajatekoja liikmed lähevad täiskogu saali, kus rahandusminister esitleb oma portfelli "septembri kolmandal teisipäeval" (De derde dinsdag van september), mis sisaldab riigieelarvet ja eelarvememorandumit.

Eelarvememorandum näitab valitsuse prioriteedid. Üksikasjad on leitavad ministeeriumide eraldi eelnõudest*. Enne kui valitsus saab oma ettepanekuid ellu viia, peab parlament need läbi vaatama ja heaks kiitma. Sügisel arutavad neid seaduseelnõusid nii esindajatekoda kui ka senat. Mõned ettepanekud parandatakse ja kohandatakse, teised lükatakse tagasi ja mõned võetakse kohe vastu ilma muudatusteta. Lõpuks Printsipäeval välja kuulutatud seaduseelnõud ei muutu alati seadusteks.

Enne seaduseelnõu Esindajatekojale esitamist läbib see konsultatsiooniprotsessi, millesse annavad oma panuse asjaomased osapooled, nagu huvirühmad, eksperdid ja valitsusasutused.

Üldine arutelu – Algemene Politieke Beschouwingen (APB)

Sügisel arutavad Esindajatekoda ja Senat eelarvet. Esindajatekojas toimuvat arutelu saab jälgida otseülekandes. Debatid kestavad vähemalt kaks päeva ja meedia pöörab neile palju tähelepanu. PPAs on kohal kõik ministrid, riigisekretärid ja asetäitjad.

APB ajal võtab valitsuse nimel sõna peaminister. Esimehed räägivad oma parteide nimel. Nad võivad valitsuse ettepanekutele vastu vaielda või küsida muudatusettepanekuid. Esindajatekoda võib eelarvet muuta, kuid senatil pole selleks õigust.

Maksumuudatuste vastuvõtmine seaduste näol

Kõik maksu- ja eelarvemuudatuste arved läbivad järgmise tee:

• Esimene lugemine: eelnõu tutvustatakse Esindajatekojale, kus seda arutatakse. Selles etapis saavad parlamendiliikmed teha muudatusettepanekuid.
• Teine lugemine: Esindajatekoda hääletab eelnõu, sealhulgas esimesel lugemisel esitatud muudatusettepanekute üle. Kui eelnõu heaks kiidetakse, läheb see senatisse.
• Senat: eelnõu arutab ja hääletab senat. Kui senat teeb muudatusettepanekuid, tagastatakse eelnõu Esindajatekojale teiseks hääletamiseks.
• Kuninglik heakskiit: kui eelnõu võtavad vastu nii Esindajatekoda kui ka Senat, saadetakse see monarhile kuningliku nõusoleku saamiseks. Niipea kui monarh seaduseelnõu allkirjastab, avaldatakse see Staatsblad van het Koninkrijk der Nederlandenis (Madalmaade Kuningriigi ametlik väljaanne) ja see muutub seaduseks.

Sügismemorandum – Najaarsnota

Rahandusminister esitab 1. detsembrini Sügismemorandumi - valitsuse jooksva aasta riigieelarve täitmise vahearuande. Dokument sisaldab teavet selle kohta, millised üllatused ja ebaõnnestumised on olnud või mida võib oodata. Lisaks saab minister teha ettepanekuid eelarve muutmiseks.

Eelarveaasta lõpp

Eelarveaasta lõpeb 31. detsembril.

Kompromiss

Eelarve on alati parlamendi ja valitsuse erinevate parteide esindajate kompromissi tulemus. Valitsus jõuab mitmetele sisekokkulepetele, mis on vajalikud tagamaks, et edaspidi kõik ühel või teisel viisil eelarvega seotud protsessid korralikult kulgeksid. Need kokkulepped on valitsuse eelarvepoliitika aluseks.

Avaliku sektori kulutuste maht, valitsuse volitused maksu- ja sotsiaaltoetuste muutmisel ning sellest tulenevalt ka eelarve parameetrid kehtestatakse parlamendierakondade koalitsioonilepinguga. Enne sellise dokumendi allkirjastamist uurivad koos võimuliidu moodustavad erakonnad lähiaastate majandusarengu prognoose.

Nüüd teate, millal ja kuidas valitsus oma maksumuudatuste plaane avalikustab. Lugege meie uudised – räägime neist plaanidest kõige olulisematest.

Et mitte jääda ilma uutest ja kasulikest materjalidest,
tellige meie sotsiaalvõrgustikud:

• Telegramm
• Instagramis
• Facebook
• Youtube