7 vastust 7 olulisele puhkuse küsimusele

Igal töötajal on õigus puhkusele ja nädalavahetuse puhkusele. Siit on kogutud vastused 7 tööandjate kõige sagedamini küsitavale küsimusele.

1. Mitu puhkepäeva on töötajal õigus?

Seaduse järgi on igal töötajal õigus puhkusele, mille pikkus sõltub sellest, mitu tundi inimene nädalas töötab. Seaduslik puhkus on töötatud tundide arv nädalas korrutatuna 4-ga.

Näiteks töötajal, kes töötab täiskohaga (40 tundi nädalas), on õigus saada 160 tundi puhkust, see tähendab 20 päeva puhkust aastas, ja töötajal, kes töötab osalise tööajaga (20 tundi nädalas), on õigus saada 80 tundi puhkust, see tähendab, et ainult 10 päeva puhkust aastas.

Suurem puhkusepäevade arv pole keelatud, kuid see on tööandja otsustada. Need on täiendavad puhkusepäevad. Kui selliseid päevi on, siis tuleks nende arv märkida töölepingus või kollektiivlepingus, mis võib eri tegevusvaldkondade puhul olla erinev.

Puhkuse ajal maksab tööandja lihtsalt lihtsalt oma töötajale palka. Lisaks on töötajatel õigus puhkusetasule igal aastal.

2. Kas puhkust on võimalik koguda?

Jah, töötaja võib puhkusepäevi "vihmaseks päevaks" edasi lükata, seejärel kantakse need järgmisesse kalendriaastasse.

Siiski on oluline meeles pidada, et alates 1. jaanuarist 2012 kehtib "aegumiskuupäev" kasutamata puhkusepäevade puhul, mis on kuus kuud, ja täiendavate seadusega mitteseotud puhkusepäevade puhul, mille tööandja võib anda, see tähtaeg on viis aastat.

See tähendab, et kui töötaja pole ühe kalendriaasta jooksul võtnud teatud arvu puhkusepäevi, saab ta neid kasutada alles järgmise aasta esimesel poolel. Pärast järgmise aasta 6 kuud need päevad kaovad. Seetõttu on oluline, et töötajad saaksid neid puhkepäevi võtta.

Kui see pole mingil põhjusel võimalik näiteks töötamise või haiguse tõttu, siis seadusega kehtestatud kuue kuu pikkust ei pikendata. Sellisel juhul võib töötaja võtta kasutamata puhkuse viieks aastaks.

3. Mis oleks, kui töötaja oleks puhkusel haige?

Töötaja haiguse korral puhkuse ajal loetakse neid päevi haiguspäevadeks, mitte puhkusepäevadeks. Ja puhkusepäevad on talle reserveeritud ja ta saab neid hiljem võtta. Selleks peab töötaja teatama haigusest vastavalt lepingus sätestatud haigusest teatamise eeskirjadele.

4. Aga päevad, mil töötaja oli haige? Kas ta saab ka neile puhkust?

Siin kehtivad tavapärased reeglid puhkuste arvutamiseks, samad, mis töötavatele töötajatele. See kehtib aga ainult kohustuslike puhkusepäevade kohta ja ei kehti täiendavate päevade kohta. See tähendab, et kui töötaja on olnud kuude kaupa haige, arvestatakse tema puhkust aastaks. Kuid pidage meeles, et töölepingus (või siduvas kollektiivlepingus) võivad olla erinevad reeglid.

5. Kuidas see on võimalik puhkuse ajal puhkuse ajal koguneda?

Siin räägime rasedus- ja sünnituspuhkusest. Need on võrdsustatud haiguspuhkusega, see tähendab sellisel puhkusel loetakse seaduses ettenähtud tasustatud puhkuse päevi tavapärasel viisil, nagu töötaks töötaja.

Tööandja ei saa paluda rasedus- ja sünnituspuhkuse asemel palgalist puhkust. See kehtib ka enamiku muude sarnaste puhkusevormide kohta, näiteks vanemapuhkus.

6. Kas töötaja saab rahaga puhkust võtta?

Ametliku tasustatud puhkuse päevi ei saa asendada asjakohase tasuga seni, kuni kehtib tööleping. Selline asendamine on võimalik ainult töölepingu ülesütlemise (vallandamise) korral. Sel juhul makstakse töötajale kohustusliku puhkuse ülejäänud päevade eest. Lisaks peab tööandja vallandamisel maksma töötajale ka kogunenud puhkusetasu.

Seaduses sätestamata täiendavad puhkusepäevad saab raha maksmisega asendada ainult siis, kui see on töölepingus ette nähtud.

Kui töötaja vajab rohkem vabu tunde, saab ettevõte sisse viia skeemi, mille kaudu töötaja saab osta täiendavaid tunde ja puhkepäevi. Kõigepealt peate siiski seda küsimust hoolikalt uurima, kuna sellise skeemi kasutamisel on teatud lõkse.

7. Millal on tööandja seaduse järgi kohustatud töötajaid vabastama?

Hollandis on riigipühad nagu suur reede, kuninga- ja vabastamispäev. Kui teie ettevõtte suhtes kehtib kollektiivleping, peab ta vabastama oma töötajad käesolevas kollektiivlepingus määratud puhkepäevadel.

Kui teie piirkonnas ei kehti kollektiivleping, ei ole ettevõte põhimõtteliselt kohustatud töötajaid puhkepäevadel vabastama. Töölepingus tasub aga täpsustada, millistel puhkustel töötajad endiselt vabad on.

Et mitte jääda ilma uutest ja kasulikest materjalidest,
tellige meie sotsiaalvõrgustikud:

• Telegramm
• Instagramis
• Facebook
• Youtube