Valitsus piirab varjupaigataotlejate sissevoolu

Hollandis on praegu enneolematu ulatusega "pagulaskriis". Riigisekretär Van der Burgi sõnul on Ter Apeli põgenike vastuvõtukeskus arenenud "murettekitav ja vastuvõetamatu olukord, mis nõuab viivitamatut lahendust". Keskus on nii ülerahvastatud, et varjupaigataotlejad on sunnitud nädalaid järjest väljas magama. Peaminister Rutte ütles, et häbenes Ter-Apeli olukorda.

Suur ebaõnnestumine

Ter-Apeli pagulaskeskuse olukord muutub järjest keerulisemaks. Sajad inimesed on sunnitud teatud aja tänaval magama. Esmakordselt ajaloos on rahvusvaheline heategevusorganisatsioon Piirideta Arstid (Artsen zonder Grenzen, AzG) alustanud oma tegevust Hollandis. AzG esindajad käisid Ter Apelis varjupaigataotlejaid abistamas.

Valitsus tunnistab oma läbikukkumist pagulaste vastuvõtmise poliitikas. Peaminister Rutte vastas küsimusele, kas selline olukord on võimude vigade tagajärg: "Muidugi". Samas lisas ta, et olukord on keeruline ja seda ei saa üheselt võtta: "Selle kohta saab teha palju uuringuid". Eelkõige on kriisi üks põhjusi see, et pärast Süüria kriisi suleti varjupaigad liiga kiiresti. Rutte räägib "Õppetund, mida peame õppima". 

Mille tõttu piiratakse varjupaigataotlejate sissevoolu?

Valitsus on kokku leppinud meetmed varjupaigataotlejate sissevoolu piiramiseks. See piirang on osa suuremast plaanist pagulaste vastuvõtupoliitika sujuvamaks muutmiseks. Nagu meie писали varem kavatseb Hollandi valitsus rändekontrolli karmistada.

Tähtis! Varjupaigakeelu kehtestamist valitsus ei kaalu. Seda märkis peaminister Rutte oma iganädalasel pressikonverentsil varjupaiga taotlemise lõpetamisest ei saa juttugi olla, mida pooldavad mõned esindajatekoja parteid. Riigisekretär Van der Burgh rõhutab, et asüüli andmise keeld on võimatu, sest "Madalmaad ei ole saar ja meid ühendavad rahvusvahelised lepingud maailma kogukonnaga".

Esimene viis pagulaste sissevoolu piiramiseks Tegemist on perekonna taasühendamise võimaluste ajutise piiranguga. Varjupaigataotlejad viibivad pärast elamisloa saamist eluasemepuuduse tõttu liiga kaua pagulaste vastuvõtukeskustes, mistõttu on keskused ülerahvastatud.

Elamisloaga pagulased ei tohi enam oma pereliikmeid Hollandisse kutsuda, kui neil pole eluaset. Samal ajal on Holland rahvusvaheliste lepingute järgi kohustatud tagama perekondade taasühendamise võimaluse. Seega, kui pärast 15 kuud kestnud otsimist ikka eluaset ei leita, on pagulase pereliikmetel siiski võimalik viisa hankida. Riigisekretäri Van der Burghi sõnul inimesed saavad viisa, kui neil on õigus, kuid hilinemisega. See ajutine meede võib leevendada survet pagulaste vastuvõtukeskustele ja anda INDile rohkem aega hinnata, kas taotlejatel on õigus saada elamisluba. Läbivaatamisperiood on 6 kuni 15 kuud.

Teine võimalus pagulaste sissevoolu piiramiseks - see on ajutine Peatage kohustus võtta igal aastal Türgi laagritest vastu rohkem kui 1000 põgenikku. Holland võttis sellise kohustuse osana Euroopa riikide ja Türgi vahelisest kokkuleppest Süüria pagulaskriisi lahendamiseks. Selle tulemusel peaks järgmisel aastal olema 1000 varjupaigataotlejat vähem.

20 000 lisakohta pagulastele elamiseks

Koos pagulaste sissevoolu piiramisega on valitsus andnud omavalitsustele ülesandeks korraldada elamisloa saanud varjupaigataotlejatele 20 000 lisakohta, et nad saaksid ülerahvastatud keskustest kiiresti lahkuda. Omavalitsused peavad lähikuudel selle elamispinna tagama. Muuhulgas hakatakse kasutama mahajäetud hotelle ja jahte. Tuletage meelde, et juulis arutasime uudised pagulaste võimalikust majutamisest isegi ristluslaevadele.

Paralleelselt eraldab valitsus 15 miljonit eurot pagulaste vastuvõtu täiendava asukoha korraldamiseks. Jutt on varjupaigataotlejate lühiajalise viibimise asukohast, kust nad lähevad Ter Apelile. Van der Burgh loodab, et asukoht saab valmis hiljemalt 10. septembriks, kuid ta ei oska veel täpselt öelda, kus see asub.