Hollandi tulevik ilma illegaalsete immigrantideta

Hollandi valitsus kavatseb tugevdada kontrolli rände üle. 2021. aastal oli sunnitud riigist ilma elamisõiguseta lahkuma 18 480 välisriigi kodanikku. Sel aastal on Holland silmitsi uue väljakutsega – pagulaste sissevool Ukrainast.

Rändeseisund 2022

Riigisekretär Van der Burg saatis esindajatekotta kirja 2022. aasta rändeseisundi aruande koostamise kohta. Räägime eelmise perioodi tulemuste kokkuvõtmisest ja Hollandi rändepoliitika edasisest arengust.

Valitsuse seisukoht

Valitsus rõhutab oma pühendumust õiglasele, humaansele ja tõhusale varjupaiga- ja rändepoliitikale. Ja see hõlmab legaalse rände toetamist ja ebaseadusliku rände piiramist.

Rände dünaamika

Ränne on dünaamiline protsess. Rännet mõjutavad sündmused järgnevad üksteisele suurel kiirusel ja mõjutavad sageli üksteist. Sellised tegurid nagu COVID-19 pandeemia jätkuv mõju, evakueeritute saabumine Afganistanist ja ajutiselt ümberasustatud isikud Ukrainast on standardmenetluse kaudu valmistanud varjupaigataotlejatele väljakutseid.

Rändajate kategooriad

Hollandi rändest rääkides peame enamasti silmas varjupaigataotlejaid ja Ter Apeli pagulaskeskust. Kuid rände mõiste on laiem.

Ka varjupaigataotlejate sissevool ei tule tühjalt kohalt. Seda võib ennustada ammu enne, kui inimesed Hollandisse jõuavad. Seetõttu on oluline vaadelda rännet rahvusvahelisest, seejärel Euroopa ja lõpuks riiklikust vaatenurgast.

COVID-19 mõju

Silmatorkavalt on migrantide arv 2021. aastal jõudnud tagasi koroonakriisi eelsele tasemele. 2020. aasta alguses põhjustas COVID-19 pandeemia rände järsu languse Hollandisse.

2021. aastal väljendusid pandeemia tagajärjed raskustes Hollandis asuvate migrantide ebaseaduslikul tagasisaatmisel nende päritoluriiki. Paljud riigid nõudsid sisenemiseks vaktsineerimise tõendit või negatiivset testitulemust.

Seaduslikud rändajad

Igal aastal Hollandisse saabuvate migrantide koguarvust umbes kolmandiku moodustavad seaduslikud migrandid väljastpoolt Euroopa Liitu, üle poole on pärit teistest EL-i liikmesriikidest. Varjupaigataotlejate sissevool on keskmiselt 12% aastas.

2021. aastal oli migrantide seas kõige rohkem:

• poolakad (12%);
• rumeenlased (6%);
• süürlased (6%).

Kokku esitati 2021. aastal 37 150 varjupaigataotlust, millest:

• 24 690 esialgset varjupaigataotlust;
• 10 120 - sugulastelt (perekonna taasühendamiseks);
• 1810 - kordus;
• 540 kuuluvad teistesse kategooriatesse.

Väljavaated

Nüüd saab üha selgemaks, kui suur on rände mõju Hollandi ühiskonnale. Näiteks uute migrantide saabumine tekitab eluasemeturul lisaprobleeme, mida on niigi palju.

Ränne on Hollandi demograafilise arengu kõige olulisem tegur. Seetõttu vaatab valitsus alati, kas ränne on praegu ja tulevikus kooskõlas Hollandi ühiskonna võimaluste ja vajadustega.