Horvaatia avas ukse Schengeni, Rumeenia ja Bulgaaria – ei

Alates 1. jaanuarist 2023 saavad horvaadid enamiku Euroopa riikide vahel reisida ilma piirikontrollita, kuna Horvaatia saab Schengeni ala osaks. Otsuse selle kohta tegid EL-i riikide esindajad 8. detsembril. Samal ajal lükati tagasi Rumeenia ja Bulgaaria taotlused Schengeni ühinemiseks, kuna need ei saavutanud vajalikku üksmeelt.

Mis on Schengeni ala?

Tuletame meelde: Schengeni ala moodustati 1985. aastal mitme Euroopa riigi vahel sõlmitud rahvusvahelise lepingu tulemusena ja seejärel järk-järgult laienes. Riigid leppisid omavahel kokku piirikontrolli kaotamises. Selline kontroll toimib ainult välispiiril – tsooni sisse- ja väljapääsul. Schengeni ala regulatiivne raamistik lülitati Euroopa Liidu seadusandlusesse, kuid Schengeni ja EL-i piirid ei lange kokku. Schengeni kohta kirjutasime varem pikemalt.

Horvaatia väljavaated

Alates 1. jaanuarist 2023 tühistatakse Horvaatia kodanikele piirikontroll maismaa- ja mereületuspunktides ning alates 26. märtsist 2023 tühistatakse kontroll lennujaamades. Lisaks hakkab Horvaatia väljastama Schengeni viisasid ja saab kasutada Schengeni infosüsteemi.

Suur pettumus Rumeeniale ja Bulgaariale

Pärast aastatepikkust ootamist lootsid ka Rumeenia ja Bulgaaria, et neil lubatakse lõpuks Schengeni alaga ühineda. Neil on Euroopa Komisjoni toetus, mis kontrollib, kas riik vastab nõuetele, näiteks kas piirikontroll on korras. Samuti avaldasid saadikud toetust Bulgaaria ja Rumeenia viivitamatule vastuvõtmisele Schengeni alaga 18. oktoobril.

Lõpliku otsuse ministrite nõukogus aga blokeerisid Austria ja Holland. Samal ajal blokeerib Austria mõlemad riigid ja Holland usub, et ainult Bulgaaria pole valmis Schengeni lepinguga ühinema. Kuid igal juhul ei saa Rumeenia seda teha ilma Bulgaariata, kuna kahe riigi vaheline piir on avatud. Riigisekretär Eric van der Burg ütles: "Rumeenlastest on kahju, sest nad täitsid kõik tingimused."

Hollandi seisukoht

Nagu peaminister Mark Rutte hiljuti nentis, ei ole Bulgaaria seaduste ja korruptsioonivastase võitluse osas veel õigel teel, mis takistab neil Schengeni ala liikmeks saamist. Lisaks ei vasta Bulgaaria peaministri sõnul veel Schengeni ala tehnilistele nõuetele. Rutte rõhutab, et keeldumise taga pole poliitilisi põhjusi, ta nimetas seda "peaaegu administratiivseks otsuseks". Negatiivsel arvamusel pole midagi pistmist tema sooviga vähendada rännet. Ja välisminister Wopke Hoekstra lisas, et Holland käsitleb ühinemisküsimust "rangel, kuid õiglasel viisil".

Peaminister Rutte "magustas pilli", öeldes, et praegune otsus ei tähenda, et Bulgaaria ei saaks lähiajal Schengeni alaga liituda. See võib juhtuda "kunagi järgmisel aastal", kui riik suudab nõuded täita. Ja ta nimetas otsust Rumeenia vastu võtta "suureks sammuks".

EL-i esindajate reaktsioon

Arutelud kolme kandidaadi üle kestsid 8. detsembril palju tunde, planeeritust palju kauem. Teistel liikmesriikidel ei õnnestunud aga veenda Hollandit ja Austriat meelt muutma. EL-i allika sõnul põhjustas nende kangekaelne vastupanu "saalis mõningast ärritust".

Vastutav Euroopa Komisjoni volinik Ylva Johansson ütles hiljem, et erimeelsused Schengeni alaga ühinemise taotlejate üle teevad meid väga nõrgaks. "See teeb mind ka kurvaks." Ta rääkis otse rumeenlaste ja bulgaarlastega ning kinnitas neile: "Te väärite kuulumist Schengeni alasse." Ta usub, et nende aeg tuleb.

Kas ummikseisust on võimalik välja tulla?

"Täna on Rumeenia ja Bulgaaria jaoks pettumuse päev," säutsus Euroopa Komisjoni volinik Margaritis Schinas Twitteris. "Kuid meie jõupingutused ei piirdu sellega." Viidates järgmisel nädalal toimuvale EL-i tippkohtumisele, kutsus Schinas ELi liidreid üles seda teemat seal tõstatama.

Koosolekut juhtinud Tšehhi Vabariigi esindaja avaldas kahetsust selle tulemuse üle. Ta loodab, et enam kui kolme nädala pärast Tšehhi järglane Rootsi toetab võrdselt Rumeeniat ja Bulgaariat nende püüdlustes saada Schengeni osaliseks. Kuid enamik ELi diplomaate ei näe ummikseisust kiiresti väljapääsu.

Van der Burgh ütles, et Holland ei allu survele, olgu see kui tahes tugev, isegi järgmisel nädalal toimuval tippkohtumisel, mil peaminister Mark Rutte kohtub Brüsselis oma EL-i kolleegidega. "Võite selle küsimuse järgmise nädala päevakorda võtta, kuid me väljendasime end selgelt," ütles ta hiljem. "Bulgaaria peab täitma tingimused – alles siis saab ta Schengeni lepinguga ühineda, mitte varem."