12 aastat kestnud järelevalve Kreeka üle lõpetati. Suurem osa riigi poolt eurotsoonile antud poliitilisi lubadusi on täidetud. Kreeka on läbi viinud tõhusad reformid ega vaja enam tõhustatud järelevalvet, ütles Euroopa majandusvolinik Paolo Gentiloni.
2008. aasta majanduskriisi ajal sattus Kreeka kiiresti hiiglaslikesse võlgadesse. Aastatel 2010–2018 toetasid riiki tegelikult teised eurotsooni riigid ja Rahvusvaheline Valuutafond. Pankroti ärahoidmiseks sai Kreeka kolme toetusprogrammi raames 290 miljardit eurot laenu.
Toetus polnud aga tasuta – rahvusvahelised institutsioonid kehtestasid Kreekale range kokkuhoiupoliitika. 10 aastaga on riigi majandus kahanenud veerandi võrra, samas kui Kreeka leibkondade sissetulekud on langenud kolmandiku võrra.
Riigi rahaline olukord on endiselt ebakindel. Kreeklastel on kogu eurotsooni suurim riigivõlg, riigi krediidivõime püsib madalal. Laenude väljastamise intressimäärad on kõrgemad kui Itaalias. Kreeklasi mõjutab inflatsioon tõsiselt.
EL-i range kontrolli kaotamine Kreeka rahanduse üle ei tähenda riigi elanike sissetulekute kiiret kasvu. Miinimumpalk on endiselt 713 eurot ja paljud kreeklased näevad vaeva, et ots otsaga kokku tulla. See on aga oluline verstapost riigi arengus.
Avaldamise kuupäev: 05.09.2022.
- Telegramm
- Instagramis
- Youtube
