EL kehtestab 40% naiste kvoodi direktorite nõukogudes

Euroopa Parlament tõstatas pärast kümneaastast pausi soolise võrdõiguslikkuse küsimuse suurettevõtetes. Euroopa Parlament ja EL-i nõukogu jõudsid eelkokkuleppele, et kehtestada naistele kohustuslik 40% kohtade kvoodi suurettevõtete juhatustes. Leping peab veel läbima hääletuse Euroopa Parlamendis ja heakskiidu EL-i nõukogus.

Alates 30. juunist 2026 ELis tegutsevad suured ettevõtted peavad tagama, et ettevõtete juhatustes ja juhtivatel ametikohtadel oleks 40% "esindamata soost" – tavaliselt naised. Kohustus ei puuduta veel kuni 250 töötajaga väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid.

Mis nüüd?

2021. aastal olid naised kogu ELis 30,6% juhatuse kohtadest. See arv erineb aga 27 osariigis märkimisväärselt. Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi andmetel on Prantsusmaa ainus riik, kus 40% künnis on ületatud: Prantsusmaal on naistel 45,3% juhatuse kohtadest.

Itaalias, Hollandis, Rootsis, Belgias ja Saksamaal on see näitaja 36–38%. Ungaris, Eestis ja Küprosel on aga keskmiselt vähem kui iga kümnes juhatuse liige naine. Samas saavad Euroopa Komisjoni andmetel praegu 10% ülikoolidiplomidest naised.

Loe samuti meie artikkel naiste osakaalu kohta Hollandi börsil noteeritud ettevõtete juhatustes aastatel 2019–2020.

10 aastat tagasi üritatakse kehtestada kvooti

Euroopa Komisjon tegi esimest korda ettepaneku kehtestada 40-protsendiline naiste kvoot direktorite nõukogudes 2012. aastal, kuid EL-i suuremad liikmesriigid, sealhulgas Saksamaa ja Ühendkuningriik, blokeerisid selle plaani. Praegu on aga Ühendkuningriigi suurettevõtete juhatustes 39,1% naisi.

Ursula von der Leyen, Euroopa Komisjoni president, räägib vajadusest "lõhkuda klaaslagi", sest "kõrgematele ametikohtadele sobivaid naisi on palju: neid peaks saama." Ta ootab naiste osaluse kaudu suuremat ärikasvu ja mitmesuguseid uuendusi.

Millised on kvoodi kehtestamise tagajärjed?

Euroopa Parlamendi liige Lara Wolters, Hollandi Tööpartei (PvdA) esindaja, usub, et naiste nimetamisel suurtes ettevõtetes juhtivatele kohtadele on tagajärjed kõigil tasanditel nagu doominoefekt. Eelkõige aitab see parandada palkade ja karjäärivõimaluste ebavõrdsust ning suurendada naistele pakutavate töökohtade mitmekesisust. "See annab teile tõuke õiges suunas."- ütleb Hollandi poliitik.

Kui Euroopa Parlament ja EL nõukogu kiidavad kvoodi kehtestamise heaks, on EL-i liikmesriikidel aega kaks aastat selle uuenduse oma siseriiklikku seadusandlusse juurutamiseks. Ja siis trahvitakse ettevõtteid naiste kvoodi mittejärgimise eest direktorite nõukogus ja juhtivatel kohtadel. Liikmesriikide kohtud võivad juhatuse valimised tühistada, kui ettevõte rikub seadust.