Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen hindas oma iga-aastases kõnes Euroopa Parlamendis EL-i olukorda, Euroopa Liidu arengu väljakutseid ja väljavaateid. ELi fookuses on sõda Ukrainas, energiakriis ja kliimaprobleemid.
Solidaarsus Ukrainaga
Vene agressioon Ukrainas ja vastuseis sellele oli Ursula von der Leyeni kõne peateemaks. Euroopa Komisjoni president märkis, et EL on Ukraina abistamiseks eraldanud juba 19 miljardit eurot, ning ütles, et see solidaarsus ja sihikindlus on olulisemad kui kunagi varem. EL jätkab Ukraina ja selle rahva tugevat toetamist. Selleks, et Ukraina lapsed saaksid võimalikult kiiresti uuesti õppima asuda, eraldab EL Ukraina koolide rekonstrueerimiseks 100 miljonit eurot. Peagi vabanevad ukrainlased vajadusest maksta EL-i rändluse eest. Euroopa Liidu elanikud ei maksa ka Ukrainas rändluse eest.
energiakriis
Tugevat toetust Ukrainale näitavad ka EL-i kehtestatud sanktsioonid Venemaa vastu. Sanktsioone ei tühistata vähemalt sõja lõpuni. Sanktsioonid ise ja Venemaa energiaväljapressimine on toonud kaasa energiahindade järsu tõusu. EL kavatseb võimalikult kiiresti mitmekesistada energiatarneid ja vabaneda sõltuvusest Venemaa energiakandjatest. EL ei sõltu enam Venemaa gaasitarnetest.
Euroopa Liidu meetmed peaksid peagi alandama ELi kodumajapidamiste ja ettevõtete energiahinda. Kavas on välja võtta kuni kolmandik ootamatust kasumist, mida fossiilkütuste ettevõtted saavad. Vahendid lähevad energiahindade tõusu tõttu raskustesse sattunud inimeste ja ettevõtete toetamiseks. Nad seavad elektrile hinnalae - maksimumhind saab olema 180 eurot megavatt-tunni eest (see on umbes pool praegusest hinnast).
Võitlus kliimamuutuste vastu
Eeldatakse, et EL seisab pikemas perspektiivis silmitsi tõsiste kliimaprobleemidega. Ekstreemsete ilmastikuolude hävitav jõud on liiga suur, et riigid saaksid üksinda võidelda, nagu tõestasid möödunud suve arvukad metsatulekahjud. Kuna looduskatastroofid sagenevad, vajab EL rohkem suutlikkust nendega toime tulla ja nende tagajärgedega toime tulla. Näiteks järgmisel aastal plaanitakse tuletõrjelennukite arvu kahekordistada.
Oluline vahend kliimakriisist ülesaamiseks on investeerimine taastuvatesse energiaallikatesse. Ettevõtetele, kes soovivad vesinikule üle minna, on kavas anda laenu, mille jaoks luuakse Euroopa Vesinikupank (selle loomiseks eraldatakse 3 miljardit eurot). Alates 2030. aastast peaks EL tootma umbes kümme miljonit tonni säästvat vesinikku aastas.
Muud olulised küsimused
Seoses Ukraina sõja ja energiakriisiga on surve väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele suurenenud. Selle toetamiseks võetakse kasutusele programm Befit, mis hõlbustab äritegevust ELis.
Kogu ELis on ettevõtetel töötajate puudus ja EL teeb nende probleemide lahendamiseks ettevõtetega tihedat koostööd. Näiteks plaanitakse rohkem panustada töötajate koolitusse ja täiendõppesse. Tööjõu meelitamiseks väljastpoolt EL-i hõlbustab EL välisriikide haridus- ja kvalifikatsioonidokumentide nostrifikatsiooni protsessi. 2023. aasta kuulutatakse Euroopa õppimise ja arengu aastaks.
Lisaks ütles von der Leyen, et on aeg uueks Euroopa konventsiooniks. See tugevdab Euroopa aluslepingutes märgitud EL-i riikide põlvkondadevahelist sidet. Eelmine Euroopa Liidu tulevikukonvent toimus 28. veebruarist 2002 kuni 10. juulini 2003. Selle tulemusena valmis Euroopa põhiseaduse eelnõu.
Värskem info - rubriigis "Uudised" meie sait.
- Telegramm
- Instagramis
- Youtube
