Eesti lõpetab 18. augustist Eesti viisaga venelaste vastuvõtmise

11. augustil 2022 kiitis Eesti valitsus heaks sanktsiooni Venemaa kodanike suhtes. Alates 18. augustist 2022 ei lõpeta Eesti mitte ainult viisade väljastamist venelastele (kui reisi eesmärgiks on turism, äri-, spordi- ja kultuuritegevus), vaid lubab oma territooriumile ka varem selliseid viisasid väljastanud Venemaa kodanikke. Infot selle kohta saab Eesti Välisministeeriumi (Välisministeeriumi) kodulehelt. 

Viisa saavad venelased, kellel on Eesti kodanikest lähisugulased ja kes elavad Eestis elamisloaga. Viisad väljastatakse ka Eesti territooriumi läbiva reisijateveo juhtidele, rahvusvaheliste kaubandusorganisatsioonide töötajatele, Eestis töötavatele Vene diplomaatidele ja nende pereliikmetele. Lisaks on võimalus saada viisa humanitaarkaalutlustel. Otsuse humanitaarviisa andmise vajaduse kohta teevad Eesti valitsusasutuste töötajad. Selget loetelu sellise viisa saamise põhjustest ei täpsustata. Venemaalt pärit üliõpilased, kes juba õpivad Eesti ülikoolides, saavad erandkorras üliõpilase elamisluba pikendada 1 aasta võrra, kuid uusi üliõpilasviisasid ei väljastata. Eestis hakkavad kehtima teiste EL-i riikide väljastatud Schengeni viisad.

Eurooplasi, eriti Ida-Euroopa elanikke, ajab ülimalt närvi asjaolu, et venelased, kelle riik peab Ukrainas jõhkrat, ebaõiglast sõda ja ähvardab avalikult teisi EL-i riike, külastavad Euroopa Liitu, nagu midagi ei toimuks. Lisaks impordivad venelased tagasilendudel oma riiki massiliselt kaupu, mis sanktsioonide ja välisäri Venemaalt väljatõmbumise tõttu on muutunud napiks.

Kuna Venemaa ja EL-i vahel puudub õhuside, sisenevad venelased massiliselt EL-i läbi Balti riikide ja Soome ning saabuvad läbi Türgi ja Araabia Ühendemiraatide. Ka Soomes tekitab see protsess protesti: riigi valitsus toetab EL-i üldise sanktsiooni kehtestamist Schengeni viisade väljastamise eest venelastele.

Euroopa riikide üksmeelest selles küsimuses on seni veel vara rääkida. Välisministrite kohtumine näitas, et venelastele Schengeni viisade andmise keeldu (võib sisalduda järgmises sanktsioonide paketis) toetavad Ida-Euroopa riigid (v.a Ungari) ja Skandinaavia riigid. Lääne-Euroopa riigid on reserveeritumad. Saksamaa kantsler Scholz selgitas seda seisukohta sellega, et rikutakse agressioonis süütute venelaste õigusi.