Hollandi majanduse kasv on peatunud

Venemaa sõjaline agressioon Ukraina vastu ja energiahindade tõus takistavad Hollandi majanduse arengut. Kui eelmisel aastal võis täheldada edukat taastumist pärast koroonakriisi ja kiiret taastumist, siis tänavu saab aasta keskmise positiivse dünaamika saavutada vaid tänu jaanuari-veebruari kasvule. Üldiselt prognoosivad analüütikud 2022. aastaks SKT kasvu 2,8% tasemel.

Inflatsioon

De Nederlandsche Banki (Madalmaade keskpank, DNB) prognooside kohaselt inflatsioon on sel aastal enneolematult kõrge 8,7%. kallite energiaressursside, toiduainete, paljude kaupade ja teenuste hinnatõusu tõttu. Inflatsioon peaks jätkuma ka tulevikus: 3,9. aastal kuni 2023% ja 2,4. aastal 2024%. Kõrge inflatsioon vähendab leibkondade reaalseid sissetulekuid ja hollandlaste ostujõudu.

Samas mõjutab energia- ja toiduhindade järsk tõus kodumajapidamisi erinevalt. Madala sissetulekuga leibkonnad on eriti haavatavad: nad kulutavad suhteliselt suure osa oma sissetulekust energiale ja neil puudub sageli rahaline pehmendus, mis võib viia vaesuseni. "Igal juhul jääme kõik koos kõrge inflatsiooni tõttu vaesemaks," ütleb DNB direktor Olaf Sleijpen.

Sisemajanduse koguprodukt (SKP) ja Hollandi inflatsioon

(ramingen – prognoos)

Majanduslanguse oht

Arvestades Ukraina sõja kestuse ja käiguga kaasnevat ebakindlust, on DNB välja töötanud ka alternatiivse majandusstsenaariumi. Selles on sõja majanduslikud tagajärjed veelgi rängemad, millega kaasneb suurem ebakindlus, kõrgemad energia- ja toiduainehinnad ning suurem langus maailmakaubanduses.

Kui Venemaa nafta ja gaasi tarned täielikult katkevad, mõjutab see kõiki. Sel juhul jätkub majanduskasvu langus ning 2023. aastal läheb majandus surutisse (langus), inflatsioon tõuseb 10,8%-ni.

Hüvitismeetmed

DNB prognooside kohaselt ei saa valitsus ära hoida energia kallinemisest tingitud sissetulekute kaotust, kuid kompenseerivad meetmed tuleks suunata kõige enam mõjutatud ja ostujõutoetust enim vajavatele elanikkonnarühmadele. Bensiini ja diislikütuse aktsiisi langetamine ei ole suunatud just vaestele, sest neil pole alati autot. Seega ei kompenseeri see meede inflatsiooni ja hinnatõusu mõju haavatavatele elanikkonnarühmadele, samuti muid juba võetud meetmeid (näiteks energiamaksu alandamine).

Tööjõuturul jätkub laialdane tööjõupuudus veel mõnda aega. Talendipuuduse ja kõrge inflatsiooni kombinatsioon lükkab palku üles, DNB prognoosib ettevõtete palgatõusuks tänavu keskmiselt 3% ning 4. ja 2023. aastal 2024%.

Palgatõus võib osaliselt korvata kõrge inflatsiooni mõju töötajatele. Olaf Sleipen aga hoiatab: "On ebamõistlik, et palgad hüppavad ja tõusevad sama kiiresti kui inflatsioon."