"Musta nimekirja" kasutamise eest maksab maksuamet 2,75 miljonit eurot trahve

2020. aasta juulis kirjutasime teemal "projekt 1043”- maksu- ja tolliteenistuse tava kodanikke võimalikeks petturiteks „märgistada”. Sellise varjatud "märgistamise" ja maksuteenistuse "musta nimekirja" sattumise kriteeriumiks oli sageli päritolu, nimelt topeltkodakondsus või immigratsioon Ida-Euroopast. Kümned tuhanded seaduskuulekad kodanikud langesid maksuameti vaatevälja, paljud olid sunnitud tagastama varem saadud toetusi ja toetusi. Kohtuvaidlus algas maksuteenistusega. 

Ja täna, 12. aprillil 2022 Meedia paiskas õhku uudise, et Hollandi andmekaitseamet (Autoriteit Persoonsgegevens, AP) määras rahandusministeeriumile nn Fraude Signalering Voorziening (FSV) – maksumaksjate "musta nimekirja" - eest 3,7 miljoni euro suuruse trahvi. Teatavasti allub maksu- ja tolliamet rahandusministeeriumile, seega vastutab lõppkokkuvõttes rahandusminister Sigrid Kaag.

Mis on rikkumise olemus?

Maksuamet on potentsiaalsete petturite isikuandmeid säilitanud aastaid. Maksu- ja tolliamet registreeris FSV kaudu võimalike petturite isikuandmed 2012. aastast 2020. aasta märtsini. Pealegi on selle mehhanismi varajane analoog toiminud alates 2001. aastast.

Isikuandmete registreerimine sel viisil kahekümne aasta jooksul on andmekaitseameti esindajate sõnul enneolematu ulatusega süütegu. Isikuandmeid säilitati mõjuva põhjuseta, ilma selge eesmärgita, hooletult, piisava kaitseta ja liiga kaua. Päris paljudel maksuametnikel oli juurdepääs halvasti kaitstud süsteemile.

Maksuamet rikkus GDPR-i privaatsusseadust mitmel põhjusel.

Tuletame meelde, et 2021. aasta detsembris trahvis andmekaitseamet juba soodustusega tekkinud skandaali tõttu maksuametit. Seejärel maksis maksuamet riigikassasse 2,75 miljoni euro suuruse trahvi lapsehooldustasu tagastamise õigusvastase nõude eest, mille eest pidid vanemad kelmuse valekahtluse tõttu tagastama suure summa.

Maksuteenistuse sanktsioonide taga oli vanemate topeltkodakondsus. Maksuamet rikkus privaatsust. Maksu- ja tolliamet pidi topeltkodakondsuse andmed eemaldama 2014. aastal, kuid 2018. aasta mais oli maksuameti süsteemides veel 1,4 miljonit topeltkodakondsust.

Topeltkodakondsust on kasutatud organiseeritud pettuste vastases võitluses maksumaksja riski hindamise kriteeriumina. See on maksumaksjate hindamisel absoluutselt ebaseaduslik ja diskrimineeriv kriteerium.

Kes sai viga?

"Musta nimekirja" kasutamine maksuteenistuse poolt ei mõjutanud mitte ainult toetuste ja toetuste saajaid, kes olid sunnitud alusetute kelmusekahtluste tõttu riigikassasse suuri summasid tagastama. Maksuhalduri diskrimineeriv praktika puudutab laiemate elanikkonnarühmade huve.

"Mustas nimekirjas" on 270 tuhat inimest, sealhulgas 2000 alaealist. Lisaks eraisikutele olid nimekirjas ettevõtted.

Inimesed sattusid musta nimekirja, kui maksuamet sai nn riskisignaale. Raamatupidamis- ja konsultatsioonifirma PwC uurimine paljastas juhised, mis riskisignaalid hõlmasid isikuomadusi, rahvust ja vanust. Koostati "kurjategija profiil": muu hulgas madala sissetulekuga, keskmise palgaga isik, tavaliselt noor ja sageli välismaist päritolu. Nende omadustega isikuid jälgiti tähelepanelikult. Samas on poolte inimeste kohta võimatu öelda, miks nad potentsiaalsete petturite nimekirja sattusid.

Uurimisaruannetest selgub, et ametnikud valisid süstemaatiliselt teatud isikuid eriti põhjalikuks pettuste kontrolliks. Tagajärjed võivad olla tõsised: sellised inimesed ei saanud sõbralikku võlgade restruktureerimist ega ülikoolide rahastamistoli silmitsi muude rahaliste probleemidega. Samuti on võimalik, et maksuamet oli nende maksudeklaratsioonide kontrollimisel karmim.

Ka hiljutised uurimised näitavad, et maksuameti töömeetodid on olnud suures osas dokumenteerimata. Oluliste dokumentide puudumise tõttu ei olnud ekspertidel võimalik maksuameti esindajate tegevust õigesti taasluua ja hinnata.

Ja tulemus?

Pettusehoiatuse teenuse (FSV) kasutamine lõpetati 2020. aastal pärast seda, kui uurimise käigus leiti, et see rikub kodanike privaatsust. Maksuamet on seda varem teatanud 5–000 15 inimest kannatas rahaliselt musta nimekirja sattumise tõttu. 

Umbes 60 000 maksumaksjat sai maksuametilt vabanduskirja pettusehoiatusteenuse (FSV) sihtmärgiks. Hüvitist saadavate inimeste koguarv on veel uurimisel.

3,7 miljoni euro suurune trahv tuleb maksuametil tasuda ja riigikassasse tagastada. Seda kogutakse justiits- ja julgeolekuministeeriumile alluva valitsusasutuse Kohtuotsuste Kogumise Keskameti (CJIB) kaudu.

Andmekaitseameti pressiesindaja Caspar Iti sõnul läheb trahv küll riigikassasse, kuid juba selle määramise fakt on märkimisväärne samm. See sanktsioon täpsustab, mis on lubatud ja mis mitte. Trahvi suurus näitab ka rikkumise raskust. Samuti sunnib trahv maksuametit oma käitumist korrigeerima ja lõpetama maksumaksjate konfidentsiaalsete andmete ebaseadusliku kasutamise.