Hollandis Interneti-pettuste ohvritel õnnestub uute meetoditega raha tagasi saada

Kui teid on Internetis petnud petturid, ärge heitke meelt. Sageli saab varastatud raha tagasi anda petturi uute meetoditega kohtu ette.

Pettusejuhtumite arv kasvab kui hiidlaine

Twente ülikooli (Universiteit Twente) läbiviidud uuring näitas, et 2020. aastal langes pettuse ohver iga kuues Hollandi elanik. Suurem osa petturlikest tegevustest toimub Interneti kaudu.

Kõige levinum pettuse liik on järgmine: ostja maksab valitud toote eest, kuid oste talle ei toimetata. Iga päev esitatakse politseile umbes 200 avaldust sellisel viisil raha omastamise kohta. Enamik petetud hollandlasi on aga pettunud võimaluses petturid kohtu ette tuua. Politseil pole aega ega inimesi selliseid suhteliselt pisikuritegusid uurida. Enamik pettusnõudeid jäävad jõude ega anna tulemusi.

Uus meetod Interneti-petturite varastatud raha tagastamise eest võitlemiseks

Otsese vastutuse organisatsioon (Service Organisatie Directe Aansprakelijkstelling (SODA)) ja Rahvuslik Kohtutäiturite Ühendus (Landelijke Associatie van Gerechtsdeurwaarders (LAVG)) proovivad uusi meetodeid Interneti-pettuste ohvrite õiguste kaitsmiseks. Nende meetodid võimaldavad sageli raha tagastada ja petturi kohtu ette tuua. On oluline, et nende organisatsioonide teenuste eest makstaks ka petturid. Sellesse katsesse on kaasatud ka politsei. 

Räägime veebipetturite otsese vastutusele toomisest. Meetodi olemus seisneb selles, et ohver ise nõudis raha tagastamist kohtu kaudu, mitte ei oodanud politseiuurimise lõppu. 2021. aastal osales eksperimendis 200 internetipettuse ohvrit. Politsei edastas petturite andmed SODA-le ja LAVG-le, kes kaitsesid kohtus kelmuste ohvrite huve ning hõlbustasid pärast otsuste tegemist raha tagastamist. Pooltel ohvritel õnnestus varastatud raha tagastada täielikult või sõlmida petturitega leping raha osade kaupa tagastamise kohta. Ligikaudu veerand kohtuasjadest on veel kohtus pooleli, seega pole petturite vastu inkassotoiminguid veel tehtud.

Eksperiment keskendus konkreetselt Internetis petturlike ostude ja müükide juhtumitele. Eksperimendi tingimuste kohaselt nõuti, et süüdistuse saanud petturi peale esitataks mitu kaebust ning ta ei kuuluks haavatavatesse elanikkonnarühmadesse (narkomaanid, pankrotid, kelle vara on juba väliskontrolli all, alaealised). 

Eksperimenti soodustas asjaolu, et petturite ohvrid said õiguse nõuda pankadelt teavet selle konto omaniku nime ja aadressi kohta, kuhu neilt varastatud raha kanti. Selle teabe abil saate ühendust võtta juristide, inkasso või kohtutäituritega. 

Seni on LAVG kohtutäiturid käsitlenud kolmkümmend WhatsAppi pettusejuhtumit. Kahju ulatus 1000-8000 euroni. Pooltel juhtudel õnnestus raha saajaga kokku leppida nende tagastamises kannatanutele. Kui pettur sellega ei nõustu, läheb asi kohtusse. Kohtuotsuse kohaselt arreteeritakse ja arestitakse kannatanutele üleandmiseks petturite sõidukid ja rahalised vahendid.

Gijs van der Linden riiklikust Interneti-pettuste vihjeliinist (Landelijk Meldpunt Internetoplichting) ütles, et otsese vastutuse katse on väga kasulik, kuna Interneti-pettuste buumi tuleb ohjeldada. Iga pettur peaks teadma, et tema uksele koputab politsei või kohtutäitur. Tõsi, Gijs van der Lindeni sõnul hiilivad suured petturid sageli vastutusest kõrvale, kasutades selleks niinimetatud "rahamuulasid". Need on haavatavatele elanikkonnarühmadele kuuluvate rahaliste vahendite võltssaajad, kes võtavad oma kontodele raha vastu ja kannavad selle üle tõelistele petturitele.

Gijs van der Linden aga ütleb SODA ja LAVG saavutuste kohta petturite otsekohtu ette toomisel: "See on hea tulemus, sest muidu poleks need ohvrid ilmselt midagi saanud."