Sisemine tuluteenus, rahapesu ja ebatavalised tehingud

Pädevate allikate sõnul pestakse Hollandis regulaarselt raha ja registreeritakse nn ebatavalisi rahalisi tehinguid. Kõigepealt on see seotud kuritegeliku rahaga või kontodega, et legaliseerida "mustalt" teenitud raha. Selline olukord ei sobi riigi valitsusele ja selle vastu võitlemiseks võeti kasutusele seadus ebatavalistest tehingutest teatamise kohta, nn MOT - Wet Melding Ongebruikelijke Transacties. Nüüd aga muutuvad maksukontrollid veelgi karmimaks - kontrollitakse iga makset alates 10 000 eurost. See tähendab, et nüüd peate olema ettevaatlikum mööbli, maja, auto jms ostmisel, sest need kulud võivad langeda rahapesuseaduse alla. 

Ebatavaline tehinguteatis

Nagu eespool mainitud, on Hollandis Zutemeeris asuv ebatavaline tehinguteatise seadus ja ebatavaline tehingute teatamise keskus. Selle keskuse eesmärk on koguda, salvestada, töödelda ja analüüsida teavet tavapärasest erinevast tehingust. Keskus peab sidet sarnaste funktsioonidega välisorganisatsioonidega ning koostab ka aastaaruande. Operatsioonid, mis tunduvad kahtlased, suunatakse viivitamatult vastavatele uurimisteenistustele. Tavatute tehingute teatamise seadust kohaldatakse ka sõltumatute spetsialistide, sealhulgas raamatupidajate, maksukonsultantide, notarite ja juristide suhtes.

Milliseid tehinguid peetakse ebatavalisteks?

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse WWFT andmetel on tehing ebatavaline, kui see vastab ühele või mitmele järgmistest kriteeriumidest:

• Tehingud rahapesu või terrorismi rahastamisega seotud pankadega.
• Tehingud pankade või isikutega, kes asuvad riikides või territooriumidel, mille rahandusminister ja justiitsminister on tuvastanud lubamatu rahapesu või terrorismi rahastamise riskina.
• Sularahatehingud pankades summas 10 000 eurot või rohkem, kui tegemist on sularaha vahetamisega ühest valuutast teise või väikeste kupüüride vahetamiseks suurte vastu.
• Sularahatehingud büroodes või valuutavahetuspunktides summas 10 000 eurot või rohkem, kui raha antakse sularahana, tšekkidena või krediit- / deebetkaardiga, kui raha kantakse kontole sularaha või tšekkide kaudu.
• Krediitkaardi kasutamine vähemalt 10 000 euro suuruste tehingute tegemiseks tütarettevõttega Hollandis.
• Sularaha sissemakse krediitkaardile summas 10 000 eurot või rohkem.
• Müntide, pangatähtede või muude väärisesemete hoiustamine kasiinosse vähemalt 10 000 euro eest.
• Sularahatehingud kasiinodes summas 10 000 eurot või rohkem.
• 10 000 euro või suurema väärtusega kiipide müümine kasiinos kliendile tšekkide sissemakse või välisvaluutas tasumise kaudu.
• Kõrge väärtusega esemete, näiteks sõidukite, laevade, kunsti, antiikesemete, vääriskivide, väärismetallide, ehete või ehete ostmine, mis makstakse täielikult või osaliselt sularahas, kui sularahas makstav summa on 20 000 eurot või rohkem.
• Konsultanditeenuste eest tasumine summas 10 000 eurot või rohkem, mis makstakse sularahas spetsialistidele endale või nende vahendaja kaudu, sularahas, esitaja tšekkide vms maksevahenditega.

Ebatavaline tehinguteatis. Kes on kohustatud teatama?

• Finantsteenuste pakkujad, näiteks pangad, kindlustusandjad, investeerimisasutused, rahaülekandekontorid, krediitkaardiettevõtted ja kasiinod.
• Selliste väärtuslike esemete müüjad nagu autod, kunst ja antiikesemed, laevad; oksjonimajad ja juveliirid.
• Teatud elukutsed, nagu juristid, notarid, raamatupidajad, maksukonsultandid ja maaklerid.

Ebatavalisest tehingust teatamisel esitatav teave:

• kliendi isik;
• isikutunnistuse tüüp ja number;
• tehingu olemus, aeg ja koht;
• tehingu summa;
• tehinguga seotud raha või muude väärisesemete päritolu ja sihtkoht;
• asjaolud, mis teevad tehingu ebatavaliseks.

Mis puutub väikestesse ja keskmise suurusega ettevõtetesse

10. juulil 2018 karmistati reegleid veelgi: 10 000 või enama eest tehinguid sõlmides peavad kõik ettevõtjad ja müüjad ostja passi kontrollima, välja selgitama, kas see on tõesti ostja pass, ja hoidma kõiki koopiaid viis aastat.

Rahapesuvastased plaanid aastateks 2020 ja 2021 

1. juulil 2019 esitas valitsus rahapesuvastase võitluse kava, siin on mõned selle kava punktid:

• Krüptoraha müüjate kontrollimine alates 2020. aastast (bitcoinid ja altcoinid).
• Alates 2020. aastast on kavas saavutada suurem läbipaistvus juriidiliste isikute ja ühenduste osas. See kehtib näiteks ettevõtete lõplike kasusaajate nimekirjade esitamise kohta.
• Alates 2021. aastast kehtestatakse müüjatele sularahalimiit 3000 eurot.
• Alates 2021. aastast karmistatakse BESi saarte (Bonaire, (Sant) Eustatius ja Saba) õigusraamistikku.
• Samuti soovib ministrite kabinet algatada 500 euro pangatähe kaotamise Euroopas.

Kõik see paneb mõtlema äri ajamisele ja lihtsalt kallitele ostudele sularaha abil. Olge ettevaatlik, mida ostate ja müüte, et vältida ebatavalise tehinguteatise seaduse sattumist.